Vandeadvokaat Keidi Kõiv esindas edukalt Riigi IT Keskust riigihangete vaidlustusmenetluses.
Sisu
Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Keidi Kõiv esindas edukalt Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskust riigihangete vaidlustusmenetluses. Vaidlustusmenetluses taotles Viking Security AS raamlepingu järgse minikonkursi alusel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamist või alternatiivselt tühisuse asjaolude väljaselgitamist ning hankelepingu tähtaja lühendamist, põhjendades, et vaidlustaja hinnangul eksis hankija vaidlustaja pakkumuse mittevastavuse tuvastamisel ning selle tagasilükkamisel.
Keidi Kõiv on varasemalt korduvalt kirjutanud teemal, et kohtupraktika on kujundanud pakkujate hoolsuskohustuse väga kõrgeks, mistõttu lasub pakkujatel kohustus veenduda, et pakkumuse koosseisus esitatud teave vastab tervikuna hankija poolt nõutule. Viimane kannab endas ka põhimõtet, et pakkuja peab vajadusel astuma samme selleks, et tagada hanketingimuste mõistmine hankijaga sarnases astmes. Paraku aga näitab praktika, et pakkujad alati selliseid samme ei astu. Nii oli see ka käesolevas vaidluses, milles vaidlustaja oli mõistnud hankijast erinevalt pakkumuse koosseisus esitatavate plaanide detailsusastet, kuid leidis sellele vaatamata, et hankija oleks pidanud vaidlustajal lubama oma pakkumust täpsustada. Vaidlustus jäeti rahuldamata. Oma otsuses avaldas vaidlustuskomisjon kaks olulist tõlgenduslikku seisukohta.
Esiteks vaidlesid pooled selle üle, kuidas mõista kaldkriipsu („/“) tähendust hanketingimuses. Vaidlustuskomisjon asus seisukohale, et kuigi sõna alternatiive märkiv kaldkriips on oma tähenduselt võrdne sidendiga „või“, siis Eesti õigekeelsuskäsiraamat viitab sellele, et eesti keeles kasutatakse kaldkriipsu "ja"-sõna asemel, kuigi Eesti õigekeelsuskäsiraamat seda ei soovita. Seega ei ole välistatud, et konkreetses kontekstis võib kaldkriips tähendada ka "ja"-sõna või sidekriipsu. Sellest johtuvalt pidi hoolsal pakkujal tekkima vähemalt kahtlus selles, mida hankija soovis ning seda vajadusel hankijalt üle küsima.
Teiseks vaidlesid pooled pakkumuses nõutud riskide maandamise võimaluste ja halduse ettepanekute detailsusastme üle. Nimelt nõudsid hanketingimused, et pakkuja peab projektiplaanis esitama selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Pakkuja esitas riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud ühe lausena, mis koosnes kokku 9 sõnast, millise suhtes asus vaidlustuskomisjon seisukohale, et seitsme sõnaga esitatud käibetõdesid ei ole võimalik käsitleda riskide maandamise võimaluste ja halduse ettepanekute esitamisena detailselt, struktureeritult ja põhjendatult, üldistuse aste on sedavõrd lai, et neile võib soovi korral anda väga erineva sisu ning see ei saa olla hankemenetluse eesmärk. Nende igasugune hilisem selgitamine tähendanuks uue dokumendi esitamist ning seega ei pidanud hankija andma pakkujale võimalust neid täpsustada.
Otsustest leidis seega järjekordselt kinnitust, et pakkujad vastutavad täielikult enda poolt esitatud dokumentatsiooni sisu ja täpsusastme eest ning ei saa teha hilisemalt selles osas vigade parandusi.
Keidi Kõiv on varasemalt korduvalt kirjutanud teemal, et kohtupraktika on kujundanud pakkujate hoolsuskohustuse väga kõrgeks, mistõttu lasub pakkujatel kohustus veenduda, et pakkumuse koosseisus esitatud teave vastab tervikuna hankija poolt nõutule. Viimane kannab endas ka põhimõtet, et pakkuja peab vajadusel astuma samme selleks, et tagada hanketingimuste mõistmine hankijaga sarnases astmes. Paraku aga näitab praktika, et pakkujad alati selliseid samme ei astu. Nii oli see ka käesolevas vaidluses, milles vaidlustaja oli mõistnud hankijast erinevalt pakkumuse koosseisus esitatavate plaanide detailsusastet, kuid leidis sellele vaatamata, et hankija oleks pidanud vaidlustajal lubama oma pakkumust täpsustada. Vaidlustus jäeti rahuldamata. Oma otsuses avaldas vaidlustuskomisjon kaks olulist tõlgenduslikku seisukohta.
Esiteks vaidlesid pooled selle üle, kuidas mõista kaldkriipsu („/“) tähendust hanketingimuses. Vaidlustuskomisjon asus seisukohale, et kuigi sõna alternatiive märkiv kaldkriips on oma tähenduselt võrdne sidendiga „või“, siis Eesti õigekeelsuskäsiraamat viitab sellele, et eesti keeles kasutatakse kaldkriipsu "ja"-sõna asemel, kuigi Eesti õigekeelsuskäsiraamat seda ei soovita. Seega ei ole välistatud, et konkreetses kontekstis võib kaldkriips tähendada ka "ja"-sõna või sidekriipsu. Sellest johtuvalt pidi hoolsal pakkujal tekkima vähemalt kahtlus selles, mida hankija soovis ning seda vajadusel hankijalt üle küsima.
Teiseks vaidlesid pooled pakkumuses nõutud riskide maandamise võimaluste ja halduse ettepanekute detailsusastme üle. Nimelt nõudsid hanketingimused, et pakkuja peab projektiplaanis esitama selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Pakkuja esitas riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud ühe lausena, mis koosnes kokku 9 sõnast, millise suhtes asus vaidlustuskomisjon seisukohale, et seitsme sõnaga esitatud käibetõdesid ei ole võimalik käsitleda riskide maandamise võimaluste ja halduse ettepanekute esitamisena detailselt, struktureeritult ja põhjendatult, üldistuse aste on sedavõrd lai, et neile võib soovi korral anda väga erineva sisu ning see ei saa olla hankemenetluse eesmärk. Nende igasugune hilisem selgitamine tähendanuks uue dokumendi esitamist ning seega ei pidanud hankija andma pakkujale võimalust neid täpsustada.
Otsustest leidis seega järjekordselt kinnitust, et pakkujad vastutavad täielikult enda poolt esitatud dokumentatsiooni sisu ja täpsusastme eest ning ei saa teha hilisemalt selles osas vigade parandusi.