Vandeadvokaat Keidi Kõiv esindas edukalt Hendrikson DGE-d riigihangete vaidlustusmenetluses.
Sisu
Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Keidi Kõiv esindas edukalt Hendrikson DGE-d riigihangete vaidlustusmenetluses, millisesse klient oli kaasatud kolmanda isikuna Skepast&Puhkim OÜ poolt algatatud vaidluses Riigi ja Tugiteenuste Keskuse otsuste peale Hendrikson DGE edukaks tunnistamisele „Haljala-Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine Regionaal ja Põllumajandusministeeriumile avatud hankemenetlusena“ riigihankes.
Vaidlustusmenetluses vaidlesid pooled hankija poolt läbi viidud hindamise õiguspärasuse ning põhjendamiskohustuse täitmise piisavuse üle. Vaidlustuse tulemusena nõustus vaidlustuskomisjon Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Hendrikson DGE seisukohtadega ning jättis vaidlustuse rahuldamata.
Oma otsuses kinnitas vaidlustuskomisjon Riigikohtu poolt 2020 aasta otsuses selgitatud põhimõtteid, mille kohaselt kui RHAD-is avaldatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võib see olla piisav, et tagada hindamise läbipaistvus ilma hinnete hilisema põhjendamiskohustuseta otsuses. Küll aga selgitas vaidlustuskomisjon sealjuures, et selline põhimõte on kohane üksnes siis, kui pakkumusi hinnatakse üksnes hindepunktide alusel ning pakkumuste omavahelist võrdlust ei toimu. Kui hankija aga lisaks pakkumuste väärtuspunktide kohasele hindamisele pakkumusi ka võrdleb, siis peavad otsusest nähtuma põhjendused, millest hankija võrdlemisel lähtus. Eelnimetatule vaatamata tasub hankijatel siiski alati ka tavapärase hindamise korral kaaluda, kas otsuse põhjenduste avamine hindamismetoodikast laiemas ulatuses võiks olla põhjendatud, kui see ei lähe vastuollu pakkujate märgitud ärisaladusega, kuivõrd võimaldab vaidluse korral lihtsamalt veenduda selles, millest hankija oma otsuste tegemisel lähtus. Ulatuses, milles see aga puudutab pakkujate ärisaladust, saab hankija enda põhjendusi vajadusel vaidlustusmenetluses täiendada.
Lisaks ei nõustunud vaidlustuskomisjon ka vaidlustaja etteheidetega pakkujate ebavõrdsest kohtlemisest. Vaidlustuskomisjon selgitas, et kui hankedokumentides on pakkujatele ette nähtud ettepanekute ja lisalahenduste esitamise õigus, siis ei saa seda pidada pakkujate ebavõrdseks kohtlemiseks üksnes sel põhjusel, et mõni pakkuja selliseid täiendavaid lahendusi ei pakkunud ning sellevõrra madalamad hindepunktid hindamisel hankijalt sai. Vastupidi, asjaolu ilmestab, et pakkuja on põhjalikult tutvunud kõigi riigihanke alusdokumentidega.
Vaidlustusmenetluses vaidlesid pooled hankija poolt läbi viidud hindamise õiguspärasuse ning põhjendamiskohustuse täitmise piisavuse üle. Vaidlustuse tulemusena nõustus vaidlustuskomisjon Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Hendrikson DGE seisukohtadega ning jättis vaidlustuse rahuldamata.
Oma otsuses kinnitas vaidlustuskomisjon Riigikohtu poolt 2020 aasta otsuses selgitatud põhimõtteid, mille kohaselt kui RHAD-is avaldatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võib see olla piisav, et tagada hindamise läbipaistvus ilma hinnete hilisema põhjendamiskohustuseta otsuses. Küll aga selgitas vaidlustuskomisjon sealjuures, et selline põhimõte on kohane üksnes siis, kui pakkumusi hinnatakse üksnes hindepunktide alusel ning pakkumuste omavahelist võrdlust ei toimu. Kui hankija aga lisaks pakkumuste väärtuspunktide kohasele hindamisele pakkumusi ka võrdleb, siis peavad otsusest nähtuma põhjendused, millest hankija võrdlemisel lähtus. Eelnimetatule vaatamata tasub hankijatel siiski alati ka tavapärase hindamise korral kaaluda, kas otsuse põhjenduste avamine hindamismetoodikast laiemas ulatuses võiks olla põhjendatud, kui see ei lähe vastuollu pakkujate märgitud ärisaladusega, kuivõrd võimaldab vaidluse korral lihtsamalt veenduda selles, millest hankija oma otsuste tegemisel lähtus. Ulatuses, milles see aga puudutab pakkujate ärisaladust, saab hankija enda põhjendusi vajadusel vaidlustusmenetluses täiendada.
Lisaks ei nõustunud vaidlustuskomisjon ka vaidlustaja etteheidetega pakkujate ebavõrdsest kohtlemisest. Vaidlustuskomisjon selgitas, et kui hankedokumentides on pakkujatele ette nähtud ettepanekute ja lisalahenduste esitamise õigus, siis ei saa seda pidada pakkujate ebavõrdseks kohtlemiseks üksnes sel põhjusel, et mõni pakkuja selliseid täiendavaid lahendusi ei pakkunud ning sellevõrra madalamad hindepunktid hindamisel hankijalt sai. Vastupidi, asjaolu ilmestab, et pakkuja on põhjalikult tutvunud kõigi riigihanke alusdokumentidega.