Advokaadibüroo sujuvaks toimimiseks on oluline tegeleda teadlikult uute talentide leidmise ja värbamisega. Praktikaprogrammist RASKi tööle jäänud Mikk Ilves on hea näide silmapaistvast talendist, kes lisaks erialastele teadmistele paistab silma ka ääretult suure sihikindluse ja distsipliiniga. See omakorda on tulnud kaasa tippspordist – kui must vöö karates on juba saavutatud, siis sama tase õigusnõustamises on kindlalt silme ees.
Millal ja kuidas sa RASKi jõudsid?
Mäletan, et teadlik soov advokaadiks saada tekkis mul juba põhikoolis. Õigusteaduskonda astumine oli seega pärast kooli lõppu igati loomulik valik. Nagu ka see, et juba õpingute ajal hakkasin teadlikult tutvuma erinevate praktika- ja töövõimalustega. RASK oli mulle juba varem tugeva ja eristuva turunduse ning sõnumitega silma jäänud. Kontakt tekkis aga 2021. aasta lõpus toimunud Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liidu üritusel, mille fookuses olid kasvuettevõtted ja nende nõustamine. Astusin pausi ajal Karl Erik Esko juurde ning uurisin praktikavõimaluste kohta. Sain kohe väga positiivse vastuse ja nii ma RASKi jõudsingi.
Räägi veidi oma praktikast – mida selle aja jooksul teha said?
Minu praktika toimus augustikuus ja teha sain väga erinevaid asju. Kõige olulisemaks pean aga võimalust tutvuda uute inimestega enda ümber. Ma ei ole ise kunagi ühegi väga suure bürooga seotud olnud, aga RASKi puhul kõnetas mind algusest peale tugev õlg-õla tunne. Kõik tunnevad siin kõiki, üritused on ühised ning neist võetakse koos aktiivselt osa. Siinne kogukonnatunne on suur väärtus. Seega olin ma väga tänulik, et pärast praktikat tehti mulle pakkumine ka edasi tööle jäämiseks. Rääkisime avatult läbi, kuidas siduda jätkuvad õpingud ja töö ning seejärel alustasingi 2022. aasta septembri lõpust siin oma tööd.
Kui vaadata tagasi esimesele tööaastale, siis millisena seda kirjeldaksid? Millised on sinu peamised valdkonnad, millega tegeled?
Esimese aasta jooksul olen peamiselt tegelenud kohtuvaidluste, töö- ja ühinguõigusega ning veidi ka riigihangetega. Tulevikku vaadates olen juhendajatega arutanud, et just riigihanked võiksid olla üks suund, millele Keidi Kõivu juhendamisel spetsialiseerun. Mulle endale meeldivad väga ka kohtuvaidlused – seal tekib alati teatud sütitav võistlusmoment, mis mind paelub. Samas ei taha ma praegu kindlasti ust kinni panna ühegi valdkonna ees. Olen alles oma erialase teekonna alguses ning üllatusi ja uusi valdkondi võib alati tulla. Tuleb proovida ja olla avatud uuele ning seeläbi endale sobivad teemad üles leida.
Kes sulle erialasel tööl suurimateks eeskujudeks on?
Ühte kindlat eeskuju on raske välja tuua. Kõigilt, kellega ma midagi koos teen, püüan leida midagi, mida saaksin õppida ja üle võtta. Kui rääkida minu juhendajatest, siis nii Keidi kui ka Timo puhul hakkab esmalt silma nende töökus ja suur töövõime. Timolt soovin õppida ka tema suhtumist klientidesse – ta otsib alati kliendi seisukohast parimaid lahendusi ja seab kliendi huvid esikohale.
Milline on sinu tulevik RASKi büroos?
Praegu on mul bakalaureuse kraad, mis vastavalt advokatuuriseadusele võimaldab abistada advokaate. Ma usun, et kui kevadel magistrantuuri lõpetan, siis edasi liigun advokatuuri ning loodan juba tuleval sügisel ka advokatuuri eksami ära teha. Pärast seda saan jätkata advokaadi ning tulevikus vandeadvokaadina. Usun, et teen ka viie või kümne aasta pärast sama tööd, lihtsalt kogemusi on siis rohkem. Eesmärk on saada kindlates valdkondades eksperdiks ning Eestis tunnustatud õigusnõustajaks. Praegune keskkond soosib eesmärgi saavutamist igati.
Sa oled aktiivne ka töö ja ülikooliõpingute kõrvalt – tegeled väitlusega ning panustad Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liidu töösse – mis need tegevused sulle juurde on andnud?
Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liidus olen praeguseks olnud neli aastat. Tegemist on teotahtlike ja särasilmsete noortega, kes soovivad koostöös erinevate büroode ja õigusasutustega korraldada tudengitele harivaid üritusi ning muuta seeläbi õigusharidust mitmekesisemaks. Väitlemine on seevastu üks minu kõrvalhobidest, mida lihtsalt naudin. Kahtlemata on väitlemisoskus väga kasulik ka erialaselt – õpid argumenteerima ning selgelt ja loogiliselt oma argumente üles ehitama. Väitlus avardab ka silmaringi, õpid leidma vajalikke poolt- ja vastuargumente sealt, kus neid esialgu ei paista.
Tean, et lisaks tudengite õppetöö mitmekesistamisele tegeled ka sellega, et kooliõpilased saaksid õigusvaldkonnast parema arusaama?
Tõepoolest, oleme kursusekaaslastega hakanud korraldama külastusi koolidesse. Panime omaalgatuslikult kokku tunni, mida põhikooli- ja gümnaasiumiastmele anda. Räägime põhiseadusest ning käsitleme teemasid, mis aitavad mõiste aktuaalseid ühiskondlikke küsimusi. Eesmärk on avardada maailmavaadet ja kriitilise mõtlemise oskust, et noored oskaks mõelda ja näha erinevate otsuste taha. Mulle see projekt tohutult meeldib, ka sel sügisel on juba mitu koolikülastust ootamas.
2022. aastal pärjati sind Eesti Harjutuskohtu võistlustel parima oraatori tiitliga – palun kirjelda, mis see võistlus endast kujutab?
Tegemist on juuratudengitele suunatud mõõduvõtuga. Panime kokku neljaliikmelise pundi ning saime ühe väljamõeldud haldusõiguse kaasuse. Mõne kuu jooksul valmistasime ette mõlema poole memod ehk kaks tiimiliiget olid kaebajad ning kaks vastustajad. Esitatud töid hindavad päris kohtunikud ja õiguseksperdid, kelle arutelude tulemusel selguvad need, kes pääsevad suulisse vooru. See voor leiab aset Riigikohtus, kus peetakse kokku neli kohtulahingut – mõlemad kaasuse osapooled on kaks korda võistlustules ning kaitsevad end. Kogu selle protsessi käigus antakse osalejatele punkte, mille tulemusel selguvad päeva lõpuks finalistid, kes võistlevad veel järgmisel päeval Riigikohtu üldkogu saalis 7 kuni 9-liikmelise kohtunikepaneeli ees. Minu aastal läks meil meeskonnaga väga hästi – saavutasime kokkuvõttes teise koha, aga võitsime nii parima kirjaliku töö auhinna kui ka mina isiklikult võistluse parima oraatori tiitli. Seal sai määravaks see, kuidas räägid, oma seisukohti argumenteerid, kuidas küsimustele vastad ja käitud. Kahtlemata oli see minu jaoks suur saavutus.
Oled tegelenud väga kõrgel tasemel ka spordiga – räägi, mis see sulle kaasa on andnud?
Tänaseks olen küll tippspordiga lõpparve teinud, aga tõsi, et tegelesin 13 aastat karatega. Praegusel hetkel naudin erinevate võitluskunstide harrastamist, et sealt enda jaoks midagi uut õppida. Nii pikalt ühe alaga kõrgel tasemel tegelemine nõuab kindlasti distsipliini, põhjalikkust ja järjepidevust. Ise arvan, et karatega tegelemine on andnud mulle püsivuse, mis mul täna on. Loomult ei ole ma tegelikult väga püsiv, aga sport on seda omadust minus tohutult arendanud ja kasvatanud ning see omakorda tuleb kasuks ka tänases töös.