Blogi

photo

Piiriüleste suhete [õiguslikult] kirju maastik

Piiriülesed suhted pole ammu enam haruldus ning paljud inimesed leiavad tänapäeval endale kaaslase just mõne välisriigi kodaniku näol. Lisaks tavaliselt suhtes lahendatavatele küsimustele, peavad need inimesed leidma lisaks vastused ka küsimustele, mida on vaja selleks, et ühes riigis koos elada, kas, kus ja kuidas abielu vormistada või mis saab siis, kui eri riikidest pärit lapsevanemad otsustavad lahku minna. Vastused nendele küsimustele ei pruugi olla nii lihtsad kui võiks loota.
photo

Lisadokumendid pakkumuses võivad kaasa tuua pakkumuse tingimuslikuks lugemise

Kohtupraktika on kujundanud pakkuja hoolsuskohustuse väga kõrgeks, mistõttu lasub pakkujal kohustus, esitada pakkumus õigeaegselt, veenduda, et pakkumuse koosseisus esitatud dokumentide sisu vastab tõele ning pakkuja ka reaalselt esitab hankijale ettevalmistatud pakkumuse dokumendid, milles nõutud teave kajastub. Hoolsusmäära arvestades on seega pigem harvad olukorrad, milles pakkuja lisab pakkumuse juurde rohkem dokumente, kui hankija seda on hanketingimustes nõudnud. Kui selline olukord aga realiseerub, siis milline tähendus on sellistel dokumentidel ning kas hankijal on võimalik sellised dokumendid jätta lihtsalt kõrvale? 

photo

Marina Lapidus: lisaks paragrahvide tundmisele peab advokaat mõistma ka kliendi ärivaldkonda

Vandeadvokaat Marina Lapidus on RASKi absoluutne ehitus- ja kinnisvaraekspert. Nii põhjalikke teadmisi ehitusvaldkonnaga seonduvast õigusest nagu Marinal, on Eestis ette näidata vähestel. Lisaks pikale spetsialiseerumisele ehitus- ja kinnisvaraõigusele on Marina läbinud ka ehitusjuhi baaskoolituse ning oskab õigusküsimuste kõrval juhtida klientide tähelepanu probleemiga seotud teemadele projekteerimisest ehitusfüüsikani välja. “Ma näen järjest enam, et selleks, et klienti strateegiliselt nõustada, peab advokaat süvitsi tundma ja mõistma ka sektoriga seonduvat erialaspetsiifikat,” sõnab Marina veendunult.
photo

Mis päästab loodust hoonete rajamisel – kinnisvaramaks, taaskasutus või päikesepaneel?

Ehituse ja renoveerimisralli energiakulukuse hindamisel on suur roll materjalide valikul ja uuenduslikel küttevõimalustel, kuid need valikud sõltuvad täna vahetult tellija uuendusmeelsusest, teadmistest kui ka rahakotist ja kompromissivalmidusest. Ehk hoopis kinnisvaramaks saab tulevikus olema see müks, mis veenab ühiskonna ja ehitussektori süsteemsemalt oma jalajäljele ja keskkonnamõjudele mõtlema?
photo

Hankija poolt pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimine peab olema detailne

Viimaste aastate vältel on vaidlustus- ja kohtupraktikas jõudsalt arenenud praktika ja sellest tulenevad suunised, mis puudutavad esitatud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli teostamist. Kohtute suuniste kohaselt, millised käesolevaks hetkeks ka rakenduspraktikas hankijate ning ettevõtjate soojalt vastu võetud, on hankijad pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli algatamisel kohustatud kõrvaldama kõik kahtlused ning see peab igakordselt toimuma sisulise kontrolli läbi. Sisulist kontrolli ei ole võimalik asendada ilmselguse testi või ettevõtja enda ärilistele kaalutlustele tuginedes, samuti on hankijatel keelatud usaldada pakkuja kontrollimatut vastust hankija selgitusnõudele.
photo

Tööõigus muutub. Kas ja mida peab tööandja sellega seoses tegema?

Käesoleval aastal rakenduvad mitmed muutused teiste seaduste kõrval ka pikalt kaasajastamist oodanud töösuhetega seonduvates regulatsioonides. Kui meediast leiab täna hulgaliselt kajastusi näiteks osas, millised muudatused töölepinguseaduses ees ootavad, jääb ettevõtjatele aga tihti siiski lõpuni selgusetuks see, kas eesootavad või juba toimunud muudatused nõuavad ka tööandjate poolt personalidokumentide ülevaatamist ja ajakohastamist. Lühike vastus küsimusele on „Jah“.
photo

Makseraskustest väljumise uued tuuled. Kriisiaja ettevõtete kolm valikut.

Täna pole ettevõtjat, kes ei vaataks suure mure ja teadmatusega sügise poole. Mis saama hakkab, keegi täpselt ei tea. Usk prognoosidesse on ammu kadunud – nii muutuvates oludes ei pea need enam paika ja seda juba pikemat aega. Ülemaailmne kriisiolukord, kõrgustes rokkiv inflatsioon ja vähenevad tarbimismahud ei tõota head – selged märgid eesseisvast kriisist. Suvi elatakse päikeseenergia toel kuidagi üle, kuid mis saab sügisel? Võimalike makseraskustega toimetulek on õnneks siis juba märksa lihtsam tänu juulis jõustunud kapitaalselt remonditud saneerimisseadusele.
photo

Vabavaraga maailma vallutama?

Tänapäeval tullakse iga päev turule sadade, kui mitte tuhandete äppide ja tarkvaralahendustega. Paljud neist on tasulised, kuid leidub ka ettevõtlikke tarkvaraarendajaid, kelle soov on, et nende poolt loodu jõuaks palju rohkemate inimeste kasutusse ja koguks tuntust üle maailma. Selle saavutamiseks on võimalik anda oma tarkvara kasutusse vabavaralitsentsi alusel. Ka Eestis on vabatarkvara väga levinud, sealhulgas on loodud vabavara koondavaid veebilehti kui ka korraldatud vabavaratalguid.
photo

Vandeadvokaat Karl Erik Esko: advokaadibüroos on töid, mida startupis kunagi kogeda ei saa 

Vandeadvokaat Karl Erik Esko on RASKi advokaadibüroos teinud muljetavaldavat karjääri ja teeninud oma põhjalikkuse ja detailsusega klientide lojaalsuse ja usalduse. Finantseerimise ja tehnoloogia valdkondade kaasjuhiks tõusnud Esko tunnistab, et sattus RASKi suhteliselt juhuslikult, aga millegipärast toimetab siin juba üheksandat aastat. Karl Erik räägib intervjuus lähemalt, mis eristab tema arvates õigusalast tööd advokaadibüroos ja startupis ning millist rolli mängivad advokaadibürood Eesti tehnoloogiasektori eduloo kujundamisel.
photo

“Oluline lepingurikkumine” kui hankemenetluse hapu viinamari - mis muutub ettevõtja jaoks äsja vastu võetud riigihangete seadusega?

Kui 2017. aastal vastu võetud riigihangete seaduses jõustus hankija õigus kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või mitmeid hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi, siis tekitas see just ehitusettevõtjates üksjagu ärevust. Ilma ühegi tõrketa ehitustöövõtulepingu täitmine on praktikas lihtsalt sama harv nähtus kui Väike Venna tembud ilma Karlssonita tuntud Astrid Lindgreni lasteraamatust.
photo

Marina Lapidus selgitab: Kas teises riigis käimasolev sõda peatab ehituslepingute täitmise?

Viimasel ajal on meedias järjest rohkem hakanud kõlama väljend „vääramatu jõud“. Kui varasemalt mainiti vääramatut jõudu COVID-19 pandeemia kontekstis, siis täna seoses Ukrainas puhkenud sõjaga ja enamasti ehitusvaldkonnaga seonduvalt. Kas teises riigis toimuv sõjategevus automaatselt tähendab vääramatu jõu olukorda ja võimaldab Eestis ehitust seisma panna? Kas vääramatu jõule tuginemine on üldse õige abivahend keeruliseks muutunud olukorrast välja pääsemiseks? Vastamiseks nendele küsimustele on oluline eelkõige aru saada, mis tagajärjed toob kaasa vääramatu jõule tuginemine - kas lepingupool selliseid tagajärgi soovibki ja kas üleüldse on tegemist vääramatu jõuga.

photo

Ebaõiglaselt koormav hankeleping - kas kanda kahjum või riskida lepingu rikkumisega?

Riigihangetes on peaaegu alati olulisimaks komponendiks hind. Aasta aastalt on aga konkurents riigihangetes ning seda eriti ehitustööde riigihangetes tihenenud. See on toonud kaasa ettevõtjate poolt pakkumuses arvestatava kasumimarginaali tagasihoidlikkuse. Kui lisada väikesele marginaalile ligi 6 kuud väldanud järjepidev ehitusmaterjalide hinnatõus koos energiahindade kiire kasvuga, on paljud hankelepinguid sõlminud ettevõtjad põhjendatult mures, kas lepingu täitmine ja algselt pakutud hinnas ehitustööde lõpule viimine ilma märkimisväärse kahjumita üldse reaalne on.