Iseenesest on tervitatav töötajate soov teatud ülesandeid tehisintellekti abil kiiremini ära teha. Kui see toimub aga pelgalt töötaja enda äranägemise järgi, ilma et ettevõtte juhtimistasandil oleksid läbi mõeldud tehisaru kasutamisega seonduvad riskid ja välja töötatud asjakohased kasutusreeglid, kätkeb selline praktika mitmeid teadvustamist ja ennetamist vajavaid riske.
Alates ChatGPT sünnist ei ole õigusekspertide avaldatud arvamuste paljususe tõttu enam üllatus, et eelkõige peetakse tehisintellekti kasutamist problemaatiliseks intellektuaalomandi õiguste aspektist. Kes on tehisintellekti loodud sisu autor, kellele kuuluvad teose suhtes varalised ja isiklikud õigused ja kuidas veenduda, et tehisintellekt kellegi teise intellektuaalomandi õiguseid ei riku – need on osa küsimustest, mille üle õigusteoreetikud endiselt vaidlevad ja mille osas puudub konsensus.
Keelamise asemel tuleks riske teadvustada
Sellises juriidilises ebaselguses tuleks igal ettevõttel tegevusala spetsiifikat arvestades kaardistada riskid, mis seonduvad tehisintellekti loodud sisu kasutamisega. Eriti pingsalt tuleks intellektuaalomandi õigustega seotud riske hinnata ettevõtetes, mille tegevus seisneb põhiliselt erinevate autoriõigustega kaitstavate teoste loomises, olgu selleks näiteks tarkvarakood või reklaamtekst.
Sellises juriidilises ebaselguses tuleks igal ettevõttel tegevusala spetsiifikat arvestades kaardistada riskid, mis seonduvad tehisintellekti loodud sisu kasutamisega. Eriti pingsalt tuleks intellektuaalomandi õigustega seotud riske hinnata ettevõtetes, mille tegevus seisneb põhiliselt erinevate autoriõigustega kaitstavate teoste loomises, olgu selleks näiteks tarkvarakood või reklaamtekst.
Tehisintellekti kasutamisega kaasnevad ka isikuandmete ja ärisaladuse töötlemisega seotud riskid. Lisaks enda isikuandmetele on sageli mängus tundlikud kliendiandmed. Samuti võidakse edastada tõlke- või juturobotit kasutades olulist ärilist teavet, mille suhtes kehtivad ranged piirangud. Andmete edastamine võib aga ohtu seada andmete konfidentsiaalsuse. Eriti problemaatiline on see juhul, kui puudub arusaam, kuidas tehisintellekt sisestatud andmeid salvestab ja nende turvalisuse tagab. Riskide maandamiseks peaks iga ettevõte nägema ette selged juhised tehisintellekti abil (isiku)andmete töötlemiseks ning veenduma, et töötajad neid ka järgivad.
Mitte hirmutamise, aga teadlikkuse mõttes on oluline teadvustada ka võimalikke tagajärgi. Ärisaladuse avaldamise puhul sisulist kahjusumma piirangut ei ole – vastavalt olukorrale võib rääkida miljonitest või miljarditest eurodest. Kui aga tegu kvalifitseerub ka kuriteoks, siis võib andmete avaldaja minna ka paariks aastaks vangi ning juriidiline isik saada lisaks kahju hüvitamise kohustusele ka kuni 16 miljonit eurot trahvi.
Andmekirjaoskuse uus kiht
Samuti tuleb arvestada, et kuigi tehisintellekt suudab vähese ajaga läbi hekseldada inimese jaoks hoomamatu andmemahu, ei ole tehisintellekt eksimatu. Hiljuti avaldati teave, et näiteks ChatGPT matemaatiliste probleemide lahendamise täpsus langes märtsi 97,6% tasemelt juunis kõigest 2,4% peale. Tehisintellekti esitatud lahenduskäigud ja vastused võivad olla aegunud, kallutatud ja sisaldada faktivigu. Olukorra muudab keeruliseks ka asjaolu, et tihti esitlevad juturobotid oma vastuseid kasutajate reservatsioone lisamata ning inimeste usk tehisintellekti loodud materjali tõele vastavusse on väga kõrge.
Äärmiselt oluline on selgitada töötajatele tehisintellekti puudujääke, viia läbi riskihinnangud arvestades ettevõtte omapärasid ning töötada välja juhised tehisintellekti loomingu kriitiliseks hindamiseks. Koolitamisel on oluline teadlikkus erinevate tööriistade võimalustest, ohtudest, puudustest ning robotitega andmete vahetamise tähendusest. Veidi laiemalt mõeldes on tegemist andmekirjaoskusega, mis on võtnud kaasaegset vormi, ent püsib endiselt kriitiliselt olulise oskusena.
Seda teadvustades ja valdkonnapõhiste riskide maandamiseks on aina enam ettevõtteid kehtestamas tehisintellekti kasutamisega seonduvaid siseregulatsioone, milles on võimalik muuhulgas üles loetleda aktsepteeritavad tehisintellekti teenused, tehisintellekti kasutamise protseduurid ja töötajale kehtivad hoolsusmeetmed.
Mängus ettevõtte majanduslikud huvid
Vajab rõhutamist, et lisaks õiguslike riskide maandamisele on tehisintellekti kasutamise jaoks konkreetsete reeglite kehtestamine ka ettevõtte majanduslikes huvides. Küsitlused on näidanud, et töökeskkonnas ei julgeta tehisintellekti kasutamisest tihti rääkida, kuna töötajad ei tea, kas selline tegevus on ettevõtte juhtkonna poolt aktsepteeritav. Sellekohase reeglistiku kehtestamisel annab aga signaali, et tehisintellekti kasutamine on lubatud. Nii saavad töötajad omavahel jagada ka praktilist infot selle kohta, kuidas tehisintellekti abil tööülesannete teostamist ja seeläbi ettevõtte toimimist paremaks muuta.
Vajab rõhutamist, et lisaks õiguslike riskide maandamisele on tehisintellekti kasutamise jaoks konkreetsete reeglite kehtestamine ka ettevõtte majanduslikes huvides. Küsitlused on näidanud, et töökeskkonnas ei julgeta tehisintellekti kasutamisest tihti rääkida, kuna töötajad ei tea, kas selline tegevus on ettevõtte juhtkonna poolt aktsepteeritav. Sellekohase reeglistiku kehtestamisel annab aga signaali, et tehisintellekti kasutamine on lubatud. Nii saavad töötajad omavahel jagada ka praktilist infot selle kohta, kuidas tehisintellekti abil tööülesannete teostamist ja seeläbi ettevõtte toimimist paremaks muuta.
Praegused trendid näitavad, et tehisintellektist on saanud või saab õige pea oluline tööriist paljudes töövaldkondades. Seega tasub ettevõtetel, mille töötajad kasutavad praegu või tulevikus oma tööülesannete täitmisel tehisintellekti, tegeleda vastavate riskide maandamisega. Tehisintellekti kasutamisest mööda vaatamine päädib ettevõtte jaoks varem või hiljem ebameeldivate üllatustega.