Päraküla Seltsi edukas esindamine rohevõrgustiku tuumalal teostavate metsaraiete õiguspärasuse üle.

Sisu

RASKi vandeadvokaat Villy Lopman, advokaat Sandra Kaas ja jurist Elvi Tuisk esindasid edukalt Päraküla Seltsi Riigikohtusse jõudnud kohtuvaidlustes Keskkonnaametiga. Vaidlus puudutas kokku üle 10 Keskkonnaameti poolt väljastatud metsateatise, mis lubasid teostada valdavalt lageraiet kohaliku rohevõrgustiku tuumalal asuvatel kinnistutel.

Kõnealuses asjas oli vaidluse all põhimõtteline küsimus rohevõrgustiku tuumala sisulisest tähendusest ja eesmärkidest. Teiste sõnadega küsimus sellest, kas intensiivse raie lubamine rohevõrgustiku tuumalal kui kõige kõrgema elurikkusega maa-alal on kooskõlas rohevõrgustiku sisu ja eesmärkidega. Metsateatiste menetlemisel ei ole Keskkonnaameti halduspraktikas seni oluliseks peetud asjakohastes planeeringutes seatud rohevõrgustiku säilimise ja säilitamise ning selle terviklikkuse ja sidususe tagamise eesmärke, vaid lähtutud on üksnes planeeringutega sõnaselgelt seatud raiekeeldudest ja - piirangutest. Vaidluse all oli muu hulgas küsimus, kas metsateatiste registreerimise automaatotsustuste aluseks olevad algoritmid on täna piisavad selleks, et Keskkonnaamet saaks väljastada õiguspärased metsateatised. RASKi hinnangul ei suuda Keskkonnaameti automaatsüsteem iseseisvalt täna tuvastada asjaolusid, millest tulenevalt oleks vaja metsateatise registreerimisest keelduda või nn tavamenetlusse ametnikule otsustamiseks suunata rohevõrgustikuga seotud küsimustes. Lisaks on metsateatiste registreerimise automaatotsuste aluseks olevad algoritmid puudulikud ja lünklikud rohevõrgustikku puudutavas osas.

Riigikohus rahuldas MTÜ Päraküla seltsi kaebused ning tunnistas Pärnumaal kahele rohevõrgustiku tuumalas asuvale kinnistusele antud Keskkonnaameti automaatraieload õigusvastaseks. Riigikohus selgitas enda lahendis mitmeid olulisi küsimusi, mille osas valitses seni õiguslik ebaselgus. Seega on tegemist olulise teedrajava lahendiga edasistes metsateatiste üle toimuvates vaidlustes. Samuti võib eeldada olulisi muudatusi Keskkonnaameti edasises halduspraktikas metsateatiste menetlemisel lähtuvalt Riigikohtu poolt antud juhistest.

 

Riigikohus selgitas enda lahendis esmakordselt, et Keskkonnaametil tuleb rohevõrgustiku alal metsateatise registreerimisel alati kontrollida, kas raie lubamisel on koos teiste mõjudega tagatud rohevõrgustiku säilimine, toimimine, terviklikkus ja sidusus. Üksnes erandlike asjaolude puudumisel võib Keskkonnaamet raie lubatavust rohevõrgustiku vaates eeldada, kui KOV on üldplaneeringus seadnud raietele asjaomasel rohevõrgustiku osal üldjoonteski rohevõrgustiku eesmärkidest lähtuvad kitsendused ning raie vastab nendele kitsendustele. Ka nende tingimuste täitmisel võivad erilised asjaolud, nt varasemad ulatuslikud raied siiski nõuda Keskkonnaametilt mõnel juhul põhjalikumat lähenemist.

 

Oluline on samuti Riigikohtu seisukoht, et rohevõrgustikuna määratud maa-alal ei saa lähtuda majandustegevuse kavandamisel muudel nn tavalistel aladel kehtivatest reeglitest. Metsateatiste menetlemisel tuleb lähtuda sellest, et ükski maa-ala ei ole rohevõrgustikku haaratud tarbetult. Riigikohtu hinnangul ei tulene õigusaktidest kohustust sätestada kõik rohevõrgustikuga seotud kitsendused eranditult üldplaneeringus, vaid metsateatise registreerimist mõjutavad rohevõrgustikuga seotud normid võivad sisalduda ka teistes õigusaktides, k.a maakonnaplaneeringus. Üldplaneeringust tuleneva selgesõnalise kitsenduse puudumisel ei ole metsateatise esitaja õigused igal juhul olulisemad rohevõrgustiku eesmärkidest. Riigikohus kordas üle põhimõtte, et rohevõrgustikku võib ebasoodsalt mõjutada vaid ülekaaluka huvi korral.

 

Rohevõrgustiku toimimist ei taga täiel määral metsaseadusega ja metsa majandamise eeskirjaga seatud üldised tingimused raietele, sest need ei lähtu rohevõrgustiku spetsiifilistest vajadustest. Juhul, kui konkreetsel rohevõrgustiku ruumielemendil esinevatele elupaikade ja kasvukohtade säilitamise ja kaitse eesmärkidele ei ole üldplaneeringus piisavalt tähelepanu pööratud, ei tohi Keskkonnaamet neid metsateatise menetluses ignoreerida. Lisaks võib Keskkonnaamet ennetava meetmena metsateatise registreeringule vajalikke kõrvaltingimusi lisada, kui ilmneb konkreetne oht, et raiumine võib muidu kaasa tuua pesitsusrahu keelu rikkumise.

 

Riigikohtu hinnangul ei suuda Keskkonnaameti poolt praegu laialdaselt kasutusel olev automaatsüsteem arvestada rohevõrgustiku tuumala reeglitega. Päraküla seltsi poolt vaidlustatud raielubade puhul ei hinnanud automaatsüsteem seda, kas raie lubamisel on koos teiste mõjudega tagatud rohevõrgustiku säilimine, toimimine, terviklikkus ja sidusus. Automatiseeritud otsuste õiguspärasuse eest vastutab infosüsteemi rakendav asutus, kes peab tagama, et infosüsteemi poolt kasutatud alusandmed oleks õiged, täielikud ja ajakohased ning et infosüsteem järgiks kõiki õigusest tulenevaid norme. Kui kättesaadav tehnoloogia ei võimalda neid nõudeid täita, peab otsustusprotsessis osalema ka ametnik.

Samuti täpsustas Riigikohus keskkonnaühenduste kaasamise küsimust metsateatiste menetlustes. Riigikohus asus seisukohale, et keskkonnaühendustel peab olema metsateatisest praktiliselt võimalik teada saada enne selle registreerimist ning Keskkonnaamet peaks avalikkusele võimaldada seisukohtade esitamiseks rohevõrgustikku puudutava metsateatise kohta nt ühenädalase või kümnepäevase tähtaja. See on oluline muudatus senises süsteemis, kus keskkonnaühendustel on olnud võimalik esitada vastuväited raiele reeglina alles vaide- või kohtumenetluses.

 

Lisaks jäi Riigikohus enda seisukoha juurde, et metsateatise puhul tuleb avalikkust nende menetlemisest teavitada, kuid seda vaidluse all olevas asjas ei tehtud. Riigikohtu sõnul oleks keskkonnaühenduste kaebeõigus illusoorne, kui keskkonnaühendustel poleks metsateatisest praktiliselt võimalik teada saada enne selle registreerimist. Kontrollimise ja kaasamise kohustus metsateatiste menetluses ei too edaspidi kaasa intensiivset põhiõiguste piirangut, vaid lükkab raie üksnes mõnevõrra edasi.